Les dette intervjuet på bokmål
Oda Kjær Eriksen (24) lea julevsápmelaš ja lea eret Ørnesas Nordlánddas. Vihtta jagi áigi álggii son oahpaheaddjeohppui (GLU 5-10) USN:ii, gos lea beassan searvat dutkanprošektii mii boahtá váikkuhit dálá ja boahttevaš buolvvaid ohppiid matematihkkaoahpahusa.
– Mii háliidit gávnnahit movt luohkkálanjat, gos leat iešguđetlágan gielat ja kultuvrrat, váikkuhit buot ohppiid oahppama. Ulbmil lea ovddidit matematihkkaoahpahusa mii áimmahuššá luohkkálanjaid girjáivuođa. Jus dan galgat olahit, de lea dehálaš ahte iešguđetge jienat, sihke ohppiid ja oahpaheddjiid jienat, gullojit, dadjá Oda.
Su masterprošeakta «Máŋggagielatvuohta luohkkálanjas – Matematihkkaoahpaheddjiid narratiivvat ja vásáhusat luohkkálanjain ohppiiguin geain lea dárogiella nubbingiellan» («Flerspråklighet i klasserommet – Matematikklæreres narrativer og erfaringer fra klasserommet med elever med norsk som andrespråk»), man son čállá ovttas mielstudeanttain Siri Vindalain, lea oassin dutkanprošeavttas Matematihkkaoahpahus álgoálbmot- ja migrašuvdnaoktavuođas (MIM) man USN jođiha.
Prošeakta oažžu doarjaga Norgga dutkanráđis ja fátmmasta dutkanbirrasiid Romssa universitehtas, Michigan State University:s USA:s ja University of New Brunswick:s Kanádas.
Ohcá buriid vásáhusaid
Oda dutkamušas leat jearahallamat oahpaheddjiiguin geat leat hárjánan oahpahit ohppiid geain lea sámegiella vuosttašgiellan, dahje ohppiid geat ieža leat sisafárrejeaddjit dahje geaid váhnemat leat sisafárrejeaddjit.
– Mii sávvat ahte min dutkan veahkehivččii gávdnat oahpahusgeavada matematihkas mii doaibmá buot luohkkálanjain, dadjá Oda.
Ovttaskas olbmuid ja joavkkuid iežaset muitalan positiiva vásáhusaid ja hárjánemiid analyserema vuođul áigot prošeavtta dutkit identifiseret návccaid ja resurssaid. Dán vuođul áigot dutkit hábmet nákcavuđot pedagogihka ja guorahallat pedagogalaš vejolašvuođaid – vuos Norggas, ja dasto goallostit buohtalas dutkamii Kanádas ja USA:s.
Sápmelaš Lullinuorta-Norggas
Maŋŋel birrasiid njeallje jagi studeantan Vestfoldas ja Telemárkkus lea son dál fárren ruovttoluotta Nordlándii, namalassii Hápmirii, gos guoibmi orru. Maŋemus jagi lea ge son čuvvon oahpahusa neahtas.
– Lea leamaš hávskes studeantaáigi Lullinuorta-Norggas ja lean ožžon buriid ustibiid agibeaivái. Lea maid leamaš suohtas go sihke universitehta oahpaheaddjit ja hárjehallanskuvllaid oahpaheaddjit leat leamaš nu áŋgirat diđoštit mu sámi duogáža birra. Mun lean maid beassan oahpahit sámi kultuvrra birra hárjehallamis, masa sihke oahpaheaddjit ja oahppit liikojedje, muitala Oda.
Maŋŋel go máŋga jagi lea smávvát ávvudan guovvamánu 6. beaivvi Lullinuorta-Norggas, de illuda son fas stuorát ávvudemiide, dál go lea davás fas máhccan:
– Olu báikkiin ávvudit olles vahkku, ja mii návddašit konsearttaid, filbmačájáhusaid, árbevirolaš dáidda- ja duodječájáhusaid, giellakafeaid ja dieđusge hui olu njálgga sámi biepmuid. Ja lea nu hávski go nu oallugat vázzet gávttiiguin dahje eará sámi mállet biktasiiguin, muitala Oda.
– Čaffat leat sápmelaš
– Mun lean hui ilus go mis lea sierra, almmolaš leavgabeaivi. Mun lean hui rámis ja ilus go beassat ávvudit sámevuođa, erenoamážit go diehtit movt dilli lei ovdal, earret eará dáruiduhttinpolitihka geažil, go sihke giella ja identitehta čihkkojuvvojedje, dadjá Oda.
Son oaidná ahte sámi kultuvra lea ožžon eará ja stuorát saji servodagas ja vásiha ahte dálá sámi nuorat leat rápmásat iežaset identitehtain.
– Lea njuolgut čaffat leat sápmelaš dán áigge, nu ahte lea olu mii lea rievdan, dadjá Oda.
2022 čavčča lea Oda oahppan oahpaheaddji, ja son illuda bargagoahtit oahpaheaddjin, áinnas muhtin skuvllas dan guovllus gos ieš lea bajásšaddan.